Kõik inimesed ei sobitu sinu iseloomu, vajaduste või hoiakutega. Seega, kui alustad oma teraapia teekonda, siis ära viska püssi põõsasse kui esimese terapeudiga klappi ei teki või abi ei saa. Teraapia aluseks on suhe sinu ja terapeudi vahel ning nagu ei loo sa sidet iga võõraga tänavalt, ei teki see ka iga terapeudiga, kelle kabinetti astud. Ometigi on mõned olulised baasväärtused, mis võiksid igal selle valdkonna töötajal olla:

• Kui palju teraapiat oled ise läbinud? On hea küsimus, mida potentsiaalsele terapeudile esitada.

Selle lahtimõtestamiseks tooksin ühe analoogi raamatusarjast “Jumalik Komöödia” – Kui suur poeet Dante oma põrgu ja purgatooriumi teekonda alustas, võttis ta endaga kaasa teejuhi, kelleks ei valinud ta mitte mõnd teadlast, filosoofi või ülempreestrit, vaid Vergiliuse; mehe, kes oli läbi käinud põrgu kõik üheksa ringi, jõudnud oma hinge sügavaimasse hädaorgu ning kõige selle keskelt leidnud tee tagasi maapealsete sekka.

Kuigi psühhoteraapiat ei saa võrrelda põrgu erinevate tasanditega, siis kogemused, mida inimene oma eluajal saanud või seisund, mis teda lõpuks teraapiasse ajendanud on, võivad põrgule teinekord üsna lähedale küündida. Nüüd, ma ei ütle sellega, et selleks, et terapeut sobituks, peab ta olema läbinud täpselt samasuguse kataklüsmi nagu sina. Pigem väidan, et lisaks põhjalikule väljaõppele, peaks ta ühelt poolt, olema pühendunud oma enda psüühika äärealade uurimisele, et olla võimeline kaasas käima ja sind suunama, kui enda sisemisi keerdkäike avastad. Teisalt, olla ka ise teraapilise kiindumussuhte dünaamilisi protsesse omal nahal kogenud, et seda iseäranis teistsugust suhet mõlemalt poolt vaadatuna mõista.

•Tervislik kiindumusmuster – Kui sul on oma terapeudiga klapp tekkinud ning oled juba mõnda aega järjepidevalt teraapias käinud, siis on loomulik, et teatav kiindumine kahe inimese vahel tekib. Olgu selleks siis professionaalne, sõbralik või hoopis armumise laadne kiindumine, on ülimalt tähtis, et terapeut suudaks nii enda kui kliendi jaoks turvaliselt kohal olla ning säilitada selle juures kindlad professionaalsed piirid.

Klienditerapeudi suhe on 100% kliendikeskne ja kliendi jaoks. Kui terapeudil on ärev kiindumusmuster (suur hirm hülgamise/tõrjumise ees), võivad professionaalsed piirid muutuda häguseks ning suhe hakata teenima hoopis terapeudi enda teadvustamata motiive. Teisalt, kui terapeut on vältiva kiindumusmustriga, võib ta jääda kliendi suhtes kaugeks ja külmaks, mis ei loo samuti turvalist õhkkonda avanemiseks.

•Autentsus on usaldusliku suhte kujunemise nurgakiviks. Terapeudi teeseldud soojus, ülemäärane viisakus, võltsnaeratus või muu säärane farss ei lase sul kui kliendil ennast vabalt tunda. Üks suur osa teraapiast on oma maskide nägemine ja nendest loobumine. Kui sinu ees olev peegel on sogane ega anna ehedat tagasisidet, siis sul kui kliendil võib olla keeruline enda autentset olemist välja tuua ning end igast küljest näidata. Seepärast on ehedus, siirus, ausus ja autentsus väärtused, mida otsida kui omale terapeuti valid.

•Empaatia – mida põhjalikumalt on inimene tunnistanud oma elu ja valikuid ning aktsepteerinud enda inimlikku olemust (mõtted, tunded, teod ja keha), seda siiramaks empaatiaks on ta võimeline. Minu silmis ei ole see muud kui inimeseks olemise süvendatud mõistmine ja kaasaelamine. Kui avad endas ukse, mida pole julgenud mitte kunagi kellelegi avada (k.a. iseendale), sest on hirm, mis sealt välja tuleb pälvib halvakspanu, hukkamõistu, hülgamist või kriitikat, siis mis saaks olla tervendavam kui end paljastades kohtuda vaid sügavalt inimliku mõistmisega?

Lõpetuseks, õige terapeudi, nõustaja või psühholoogi leidmine võib olla aeganõudev protsess. On hea läbi proovida mitu selle valdkonna töötajat enne kui oma valiku teed. Hästi valitud terapeudiga ei teki kindlasti tunnet, et raiskad oma raha või hinnalist aega.

Sildid:

• Psühholoog
• Terapeut
• Psühhoteraapia